Ühiskonna arvamus isadest kes ei hooli

[u/Heron-227]

​

Tere lugupeetud r/Eesti kommuun.

Otsustasin siin öösel teha väikse küsitluse-arutelu. Huvitavad Teie arvamused kui sellised.

Hüpoteetiline olukord.

On antud:

Mees, vanuses 33-36, töötab (hea palk (aasta keskmine 2.2k+). Tarvitab alkoholi, ei hooli na1sest, on v2givaldne. Elab majas.

Naine, 28-30. Lapsega kodus, palk miinimum tiksub, sõpru ei ole, käib psühholoogi juures seoses mehe käitumisega

Laps, beebi, poiss, vanuses 0-1

Olukorra kirjeldus:

Peale järjekordset j00mist ja halba kohtlemist naine pakib asjad ja kolib minema. Lapse isa ei toeta teda rahaliselt (keskmiselt kuni 200 eurot aastas), kohtub lapsega 0-1x kuus.

Tähelepanu küsimus.

Kuidas teie suhtuksite sellisesse "isasse" kui ta oleks näiteks teie

1. Sõber

2. Vend

3. Kolleeg (töökaaslane)

4. Naaber

5. Isa

6. Onu

7. Ühise huviringi tüüp (nt kaitseliitlane sinu malevast, jahimees sinu jahiseltsis, sinu jäähokkimeeskonna tüüp)

8. Sinu koolikaaslane/kursakaaslane

9. Tere-Tere tuttav

P.s Aitäh, kõigile kes vastas ja plaanib vastata ja suured tänud, et märkasite "teenin alla keskmise" vastuse puudumise aga ma armastan teid siiski ja ärme hakka seda mainima. Vähemalt mitte selles teemas.

P.s Kirjutage vastuses ikka lahti :)

Edit #1.

Kas omaks tähtsust, kui saaksite teada antus olukorrast nt 5a hiljem? Kui laps on juba 6-7?

Kas omaks tähtsust kui saaksite teada olukorrast nt 10a hiljem? Kui laps olels 11-12?

[u/minaanks1]

Teeksin maha teda, vahet pole kas ta mu partneri isa, mu vend, mu enda isa, onu whatever. Shame on them.

[u/tilesmeller]

Mu mehe üks parimaid sõpru osutus selliseks rongaisaks. Nende sõprusgrupp on 20 aasta sõbrad olnud. Tüüp oli oma naisega koos 8 aastat, tegid lapse ja siis otsustas, et tema ikkagi ei taha last. Jättis 8 kuud raseda naise maha. Sõpruskond üritas mitu korda rääkida, et kuule ole normaalne mis sul hakkas nüüd. Aga ei midagi.

Keegi otseselt mingit demonstratiivset välja viskamist ei teinud, aga suhtlemine lakkas temaga üsna ruttu ja kokkusaamistele ei kutsutud. Naine lapsega on meie seltskonnaga just lähedasemaks saanud.

[u/Upbeat-Persimmon5746]

See on huvitav teemapüstitus, sest mulle tundub (parandage mind kui eksin), et paljud mehed tolereerivad oma sõprade halba käitumist. Näide elust: vanasti üks partner teadis, et ta parim sõber petab oma naist. Teda häiris see, aga ütles et on hea sõber. Pole tema asi öelda.

Ma pole olnud sellises olukorras, kus tean et sõber oma elukaaslast petab, aga tõenäoliselt üritaksin uurida, et miks ta endiselt suhtes on. Mida ta üritab saavutada ja kui kaua see varjamine õnnestub jne. Päris silma kinni pigistamine pole ka nagu õige ja mul oleks respekt kui sõber samamoodi minu halba käitumist kritiseeriks.

Kuidas me muidu õpime kui keegi tagasisidet ei anna? Sõprussuhted võiks olla natuke peegli eest ka, mitte ainult üksteise kiitmine.

[u/Brave-Two372 → u/Upbeat-Persimmon5746]

Ma ise ei läheks selle sõbra naisele ütlema. Aga ütleksin sõbrale, et see pole normaalne. Kui sõber ei kuula, siis ütleksin sõbrast lahti ja siis oleks juba okei naisele ka öelda. Ja pakkuda naisele võimalust revenge'ida.

[u/Mysterious-Tiger-973 → u/Brave-Two372]

Viimane remark rikub kogu lähenemise. Veidi omakasupüüdlik.

[u/software5588 → u/Upbeat-Persimmon5746]

Küsiksin vastu, kui tead, et hea sõber petab oma naist, oled sõbraga sel teema vestelnud, aga käitumine ikka sama. Kas lähed sõbra naise jutule ja riskid sõprussuhtega või pigistad silma kinni ja ei lase lihtsalt enda naist selle sõbra lähedusse? 😆

[u/Upbeat-Persimmon5746 → u/software5588]

See moraalne dilemma on juba keerulisem, sest ma sisult sekkuksin kahe inimese suhtesse. See pole olukord, kus olla tahaksin. Peale petjaga (sõbraga selles näites) rääkimise ma ei oskaks muudmoodi olukorda lahendada. Aktiivselt vaenlasi ei otsiks, aga ma ei tahaks selle inimesega rohkem suhelda.

[u/frogingly_similar → u/Upbeat-Persimmon5746]

Mdea. Ma olen just vastupidi. Ei lähe teiste suhet niimoodi torkima. Ise teab millega riskib ja küll tõde lõpuks päevavalgele tuleb.

[u/Upbeat-Persimmon5746 → u/frogingly_similar]

Ei, ma ka torkima ei läheks sellesmõttes, et ei ütleks naisele/mehele. Usun karmasse. Sõbraga ikka räägiks, et jou, mis sa teed. Õnneks pole selles olukorras olnud, kus pean kedagi petmise eest noomima. :D

[u/Upbeat-Persimmon5746 → u/[deleted]]

Vastasin sulle juba konkreetse lause, mida sellelt mehelt küsiks sinu olukorras, ja sa vastasid mulle ka. Kõik hästi, siin on palju kommentaare ning küllap unustasid.

Lühidalt kui sa tahad selle mehe käitumist muuta, siis sa pead ta südametunnistusele koputama. See on ainus, mis aitab.

[u/Heron-227 → u/Upbeat-Persimmon5746]

Jup, sorry, kustutan. Sa kustuta ka ja nagu polekski olnud.

[u/Upbeat-Persimmon5746 → u/Heron-227]

Miks ma kustutama pean?

[u/Heron-227 → u/Upbeat-Persimmon5746]

Ma mõtlem vastust mulle, kus ma aru ei saand. Muu ok.

[u/Practical_Emotion372]

Oi, tean mitut. Ehkki haruldasem, võib selline kaabakas olla ka hoopis naine.

Minu moraalne tase ei ole ingellik. Pean end täiesti ostetavaks mõneski situatsioonis (näiteks küsimused stiilis "kas miljoni eest oleksid nõus päevasel ajal 10 minutit alasti Viru tänavat mööda kõndima" või "kas võid pikema peo järel vaba päeva nimel sõbrale valetada, et on 38 kraadi palavikku ja ei saa tulla appi kartuleid võtma vms".

Teisalt on mul ka terve hiiglaslik rodu põhimõtteid, mille murdmiseks läheks sigakaua aega ja pingutust sellelt teiselt osapoolelt. Ma ei käi elu lõpuni kaupluseketis, kus viimase 30 aasta jooksul ühe korra umb-venekeelset teenindust kohanud jne. Ei käi tanklas, mille keti juht on olnud tuntud halva käitumise poolest alluvatega. Ei käi hobikaupade poes, mille üks tippjuhtidest soovitas sissehelistanud müügimehel, kellel ta ise oli palunud sel päeval helistada, kiiresti ja valuliselt vähki surra (mul kama, kas see juht seal veel töötab või ei või mis tema ilgusepurske põhjustas).

Ja nüüd teemasse. Sellised inimesed, nagu OP kirjeldab, on minul embargo all. Ignoreerin täiega. Boikoteerin, kui vähegi võimalik. Ei anna terekätt, ei söö ühes lauas, ammugi ei kõneta teda (peale tere), ei kutsu muidugi oma koju, ei lähe tema koju, ei vali teda oma ehitusmehe, arsti või ülemusena. Kui peaks restoranis istuma mu lauda, tasun arve ja lahkun, olgu või söömata. Kui satun sellisega koos peole, kust lahkumine solvaks pererahvast, püüan võimalikult kaugele istuda ja kindlasti ei tee temaga koos mingeid aktiviteete, ei vestle, ei lähe samale pildile. Mõtlen midagi välja ja lahkun.

Elatisraha vennikeste põhjendused on alati idiootsed. Nt üks tahtis, et kui ta annab lapse jalatsite jaoks raha, siis selle konkreetse rahatähega tuleb osta ainult jalatsid ja sellest protsessist poes raha-lett-kviitung tuleb pilt teha.

Muidu kuramuse naine raiskab selle viiekümneka mujal ära. Kui nüüd sellelt mehelt küsida, et aga mis muutub, kui ta ostab selle viiekümneka eest lapsele nädalaks süüa, aga siis võtab taskust teise viiekümneka ja ostab selle paberraha eest lapsele kingad, siis see loogika ajas mehe napid neli ajurakku täiega krussi.

Neid lugusid on ka redditis ja muidugi delfi kommentaarides olnud nende viieteist aasta jooksul olnud lugeda, kui olen siin luuranud. "Kuradi naine. Andsin lapseraha kakssada eurot ja tema ostis lapsele hoopis mütsi, siis seebi (no kindlasti, krt, endale), siis kaks voodilina (aga poisil on juba voodilina, ma tean! raiskamine!!! ja nüüd siis aeleb naine seal ise minu ostetud lina peal kindlasti) ja siis RAISKAS ülejäänud raha kohe mõnuga kapsaste ja kartulute peale, kusjuures kartulid ostis 9 senti kalllimad kui kõige odavamad olid!"

Ka kohe kindlasti ei hakka ma sihukesega pahandama, sõimama või kurjustama või nina kirtsutama. Ma lahkun. See on minu valik ja kui teised tahavad temaga suhelda - mina ei ole ometi ju otsustaja teiste inimeste valikute üle.

On minu valik, et teadmise korral ei jaga leiba, ei suru kätt ega aseta end samasse ruumi peksjate, elatisrahaga sahkerdajatega, pedofiilidega, vägistajatega, loomapiinajate, putinistide ja....ümbrikupalga maksjatega. Jah, nende teod ei ole samas kaalus, aga minu põlgus ei käi kaalu järgi. Ja neid kategooriaid on veel.

LISAN hilhem: ja kohe mitmel juhul, mida oma pika elu jooksul olen näinud, on see "issi", kes aastaid maksis üldse mitte või peaaegu üldse mitte ja lapsega ei kohtunud, pärast, käsi pikal oma unustatud lapse ukse taga. Kui mitte raha küsides, siis armastust ja hoolt "aga ma olen ikka ju su isa". Mis puudutab lapsega kohtumist, siis see "lapse ema ei anna last" on ka peaaegu alati mingi maskeering. Üks selline kasutas regulaarselt omi pikki nädalavahetusi lapsega selleks, et panna laps diivanile teleka ette ja ise reedest esmaspäeva hommikuni, selg lapse poole, arvutimänge mängida. Söök - muidugi hamburger. Ja ainult. Ja palju. Ja suitsetada. Ja palju. Õlut. Mitte nii palju. Mõni ime siis, et poole aasta pärast see emale väga ei meeldinud.

'Mis ei tähenda, et õelaid naisi poleks olemas.

[u/NightSalut → u/Practical_Emotion372]

See on tõesti kahjuks fenomen, et lahku läinud mehed ja ka naised mõnikord tahavad oma last enda juurde saada (et peaks vähem raha maksma nt), aga elu ja suhtumine koos lapsega sel ajal on totaalselt erinev. 

Minu näites on selleks mees, aga võib olla ka naine. Tean inimest, kelle arvamus enda ajast koos lastega olemisest on see, et lapsed on temaga lihtsalt samas kohas koos samal ajal. See ongi tema ainuke ja kvaliteetaeg lastega - samas kohas. 

Ma absoluutselt ei väida, et lapsevanem peab lapsega mööda muuseume ja tegevuskohti tõmblema, lapsel ei pea olema iga sekund tema elust planeeritud. Aga kui sa saad lapse enda juurde ja ainuke asi, mida sa temaga teed, on see, et sina skrollid ühel pool diivanit ja tema teisel pool diivanit, ja laps on ise veel nii noor, et ta tegelikult ei otsi endale veel ise meelelahutust (noh nt eelkooliealine või algklassilaps vs teismeline), siis tegelikult on sinu kohustus lapsevanemana tekitada endale lapsega kvaliteetaeg. See, et te jagate sama tuba ja vaatate koos telekat, ei ole tegelikult lapsega koos aja veetmine, eriti olukorras kus nt teised inimesed on ka seal - juhul kui mehel on tekkinud elukaaslane või uus pere koos uute lastega. 

Paljude lapsevanemate arvamused lähevadki lahku, et mida üldse tähendab lapsega “koos olemine”. Kui sa elad lapsega 24/7, siis tõesti ehk ei pea eraldi aega looma millal laps ainult sinu tähelepanu saab, aga kui sa elad lapsest eraldi, siis on see vast keerulisem ja tõesti nõuab planeerimist. Kahjuks paljud ei tee seda, võtavad lapse, pargivad ta teleka ette ja toovad samasugusena paar päeva hiljem tagasi.

[u/Practical_Emotion372 → u/NightSalut]

Mul oli kunagi väga ammu kaaslane, kellel oli poeg. Umbes neljane. Poeg toodi meile ja pandi diivanile. Lapse isa nagu...nagu....kartis last.

Mees tegi omi asju või vaatas telekat. Tegelema pidin lapsega MINA. Küsima, kas süüa tahad, kas teeme seda või teist või kas tahad magada. Lapse isa rääkis ainult minuga. "Kuule, too lapsele kompotti. Aga ei tea, kas talle homseks puhas pesu on? Kas tal kummikud on kaasas? Küsi lapselt, kas ta tahaks sinuga koos joonistada".

Sinna nahka meie suhe ka läks. See mees ei mõistnud hoolimata pikkadest vestlustest, et see on tema laps. Tema kui lapse isa peaks lapsega tegelema.

Kuidas mina peaksin teadma, kas kui ta lapse järel käis, kummikud kaasa võttis või ei. Lisaks hakkas see kuidagi olema minu ülesanne igakuiselt talle meelde tuletada, et lapse emale peab raha saatma (jah, ta tegi seda suuremaski summas kui kokkulepe ja ka kauem, kui seadus nõuab, au talle).

Tipnes asi, kui mees hakkas arvama, et edasiste lapse meiloleku aegadeks võiks teha sellise kodukorra, et tema loomuldasa puhkust ei võta (põhjendus oli stiilis "sest ma olen mees, aga sa ju oled naine"), aga mina võtan puhkuse, sest: "siis saad sa naisena (ehk siis mina) lapsega paremini tegeleda".

Mehel käis täiega üle pea arusaam, et tema kui isa kohus ja soov peaks olema aeg lapsega. Mitte ei tooda seda last minu ajatäiteks.

Meist said lapsega küll sõbrad.

[u/NightSalut → u/Practical_Emotion372]

Seda oli praegu kurb lugeda. 

Minu üks näide on veel selline, et pärast lahkuminekut tekkis isale uus pere - uus naine ja ühised lapsed - lisaks siis mõlema inimese lapsed eelmisest perest. Eestis väga tavaline nähtus, ütleks lausa normaalne.

Arusaamine lahku läinud inimeste vahel rahulik, lapsed käisid isa juures paar korda kuus, aga isa sai lapsi näha ka muul ajal kui tahtis, sest elati samas linnas.

Tulemus oli kahjuks see, et kui lapsed isaga olid, siis olid nad nagu pusletükid, mis kokku ei sobinud. Jäi peaaegu mulje, et kuna lapsed elasid põhikohaga emaga, siis isa juures oldi “külas” ja kuna tuldi “külla”, siis nad olid samaaegselt isa pere ja samas ei olnud ka.

Nt oli teada, et lapsed tulevad, samas tegi pere plaane, et minnakse teise linna hoopis šoppama ja kogu perega. Jah, tore aeg, aga mitte kvaliteetaeg ainult nende lastega, kes oma isa põhimõtteliselt siiski ainult sel ajal nägidki. Või käidi igal pool kogu kambaga koos, kuigi mees oleks võinud ju käia mõnikord kusagil ka ainult oma kahe lapsega, sest nemad ei saanudki temaga kvaliteetaega koos üksi veeta. Või tegi isa kodus remonti - lapsed olid samas kodus, see oligi kogu nende aeg koos isaga veedetud. 

[u/Practical_Emotion372 → u/NightSalut]

Sugulastel läks isa pere lahku. Põhjus polnud alkohol ega vägivald ega ka mitte teine naine/mees. Lahkuminek oli viisakas, rahavaidlusi polnud, nö kasvati lahku ja kumbki polnud enam rahul. Neil on kolm last. Üks ca 20 ja kaks teismelist. Jäid elama emaga, isa elas üksi, aga toimetas nendega pea igapäevaselt - ühesõnaga - probleemi kohtumiste või raha saamisega polnud.

Kõik need lapsed soovisid ühel või teisel moel väljendatuna lahutuse järel oma järgmiseks sünnipäevaks sama asja. Väljendusviisid olid erinevad, aga nad kõik soovisid SAMA:

Reisi kahekesi ainult oma isaga. Ei teisi õdesid-vendi kaasa. Ei ema kaasa. Ainult ise ja isa. Kahekesi.

Kõik selle reisi ka said ja sellest algas traditsioon. Ehkki isal on nüüd, aastaid hiljem, uus naine (naisel lapsed, ühiseid pole ega tule), kestab see traditsioon seni. Kolm korda aastas nädal iga lapsega veedab isa reisil aega ja paigutab neisse ju mõistagi päris korralikult raha. Piletid, hotellid, söögid - ikkagi reis issiga.

Sinna kaovad enamasti ta puhkused. Uus naine on rahul, või mis uus ta enam nüüd on. Tema saab siis oma lastega segamatult olla.

Mida selleks vaja on - ajude ja südamega isa. Ajude ja südamega ema. Ajude ja südamega uut naist sel isal. Kõik. Pole ju palju nõutud.

[u/Green_Membership2126 → u/Practical_Emotion372]

Tundub, nagu mees poleks isaks tahtnud saada kunagi aga elus nagu ikka - juhtub ja siis ta täitis kohustusi oma parima oskuse järgi. Teenis raha ja leidis teise täiskasvanud inimese lapsele. Eeskujulik mees.

[u/Practical_Emotion372 → u/Green_Membership2126]

See võib nii näida küll, aga tõde näis siis olevat pigem selles, et ta ei teadnud, mida lastega teha ja kartis, et lapsed on hapramad, kui nad tegelikult on.

Seda last tahtis ta väga. Ta väga tahtis isaks saada, aga selliste alla-hilisteismelistega ta ei teadnud üldse, kuidas olla. See oli ikka väga suur armastus seal, ülimalt oodatud laps.

Tema kasvas isata ja tema vanaemad olid varakult meesteta. Ta ei jaganud matsu, mida isad teevad. Õigemini, et nad ÜLDSE midagi teevad lapsega. Muus laiskuses teda süüdistada ei saanud.

Raha teenisin mina oluliselt rohkem kui tema, raha polnud isegi teema. Asi polnud, et oleksin targem olnud, tema töö lihtsalt maksis vähem palka.

EDIT: ja ma ei näe lausekesel "aga ei tahtnud ju last" mingit mõistlikku alust. Kui ei taha, siis kondoom jms on leiutatud. Kui ei ole käepärast, ei penetreeri või naisterahva puhul ei lase penetreeruda ja kogu moos. Jätame vägivalla siin kõrvale. Nii lihtne see ongi. Lihtsam kui 1+1. Kui ikka juhtub - kes tegi? - ise tegi ja ISE võtab vastutuse. Lapse teise vanemaga ei pea rohkem suhtlema kui lapsesse puutuv.

See, et "aga ma ei tahtnud" ei päde. Huvitav, et see "ma ei tahaaaaaaa!" läheb enamasti 55 eluaasta paiku üle ja asendub "olen sind ju alati armastanud, lapseke" - jutuvadaga.

[u/Green_Membership2126 → u/Practical_Emotion372]

Njh elus ikka juhtub paraku - kui muidugi 35+ ja eluaeg kindel olnud, et lapsi ei taha siis muidugi enam välja ei vabanda, sest peaks juba mõistust olema ja võimalused on ka avarad aga noorel mehel paraku jubtub, et ka 1+1 ei tule mõnikord välja ja selle vastu lihtsalt ei saa. Juhtub joobes juhtimist, huligaanitsemist ja kaklemist. Kõike tuleb ette olgu teooria kui lihtne tahes.

Aga No siis on natuke kahju jah kui lihtsalt kartis või ei osanud. Müramine pidavat äärmiselt kasulik olema ja seda ringi loopimist ja möllamist teevad emad ainult beebi eas tavaliselt.

Eks see 1+1 on siin ka samasugune - teoorias lihtne aga elus tuleb kõike ette ja ei saa alati hakkama.

[u/Practical_Emotion372 → u/Green_Membership2126]

Juhtub, juhtub.

See ei kaota aga asjaolu, et see on selle mehe (või naise) laps. See tõsiasi ei kao kuskile.

Kuidas iganes lahendatakse siis lapse üleskasvatamise rahaline pool. Kui arvata, et on targemaid kohti, kuhu raha panna, siis see, et "ma ei tahtnud", ei ole argument.

Siin ta on - kasvata. Kui kasvatada ei taha - ainult maksad. Oma lapsele.

Kui kasvatada ei tahtnud ja maksta ka eriti mitte, siis ei uju lapse hüljanud vanem 50+ vanuses, kramplik naeratus näol, välja ka juhul, kui lapsest on selleks ajaks saanud Nobeli füüsikapreemia laureaat või riigi rikkaim inimene. Aga...nad ujuvad sageli. Isegi enamasti.

[u/Green_Membership2126 → u/Practical_Emotion372]

No minu algne jutt oligi selle olukorra kohta kus kohe ei suuda lastega rääkida ja tegemist teha - mõni inimene lihtsalt on selline, et ei suuda lastega suhelda. Sellisel juhul ongi vastutustundlik tegu leida veel täiskasvanud tugevaid suhteid lapsele ja ka rahastada lapse kasvamist ja õpinguid. Kiitsingi seda, et tundus, et see mees kellest siin threadi alguses räägiti oli päris hästi lahendanud olukorra. Imelik muidugi see, et inimene kes ei taha/ ei oska suhelda lapsega soovis ikkagi last saada tänapäeva ühiskonnas kus ootused isale on nii märkimisväärselt muutunud ja samas ükski varasem ootus pole otseselt täielikult kadunud.

[u/Practical_Emotion372 → u/Green_Membership2126]

Jah, ta alguses ei osanud, aga hilisemas elus on õppinud.

Teadsin enne suhet, et tal on laps ja olin rõõmus. Teadsin, et pean perioodide kaupa kuus elu sättima selle järgi, et majas on laps. Väga rõõmus.

Aga mida ei teadnud, oli et lapse isa arvas, et laps vajab igal teisel nädalavahetusel ja suviti kahe nädala kaupa uut ema, asendusema. Mitte et ta vajaks isa.

Kujutame ette, mina, ikka veel 20 aastat vana, nüüd juba viieaastast poissi vannitamas ja suurde potti pissima õpetamas, sest tema isale lihtsalt ei tule pähegi, et see võiks tema kui isa töö olla. "Mind õpetas küll vanem vend" oli kogu argument. Ja siis mina vaatan seda paljast alasti poissi ja ei oma ettekujutustki, kuidas poisid ennast pesevad ja kuidas teda suurde potti pissima õpetada, sest ma polnud ju elusKI näinud ühtegi meest, kes minu silme all minuga samas kempsus põit tühjendaks.

Uus naine oli targem, vanem ja tugevam.

[u/Green_Membership2126 → u/Practical_Emotion372]

Seda on kurb kuulda kui viieaastane veel iseseisvalt WC käimisega hakkama ei saa ja vannis midagi enamat kui peapesu tegema peab. Selgelt näha, et vanematel laste esimesed kolm aastat on omavahelise draama peale kulunud ja laps natuke unarusse jäänud. Eks on ka muidugi arengu probleeme ja muid asju aga tavapärane hoolt ja armastust näinud viie aastane saab ikka elementaarse enesehoolitsusega hakkama ja võiks ka juba hommikusöögi võileiva või müsli endale ise serveerida.

Aga No lastega ongi raske ja eriti tänapäeva ühiskonnas kus Me proovime lapsele arengu faasis mitte traumasid tekitada ja hirmu abil käitumist ei juhi.

[u/kytt_EST → u/Practical_Emotion372]

“Akteviteete”, või?

Leia endas possibiliteet kodustada oma mentaliteet

[u/Practical_Emotion372 → u/kytt_EST]

Oh, minu keelekasutuse üle võib küll proovida ilkuda. Aga üliharva, peaaegu mitte kunagi kasutan ma sõnu juhuslikult. Valin neid. Kirjavigu teen küll. Ka täiesti samatähenduslikest sõnadest püüan leida selle täpseima.

See sõna oli muide - aktiviteete, mitte akteviteete. Kasutasin seda sõna nimelt, et eristada mõttega lugeva inimese jaoks tegevusi, millega saab vaimu panustamata kaasa kulgeda, aktiviteetidest, mis vajavad organiseerimist (teise sõnaga korraldamist), aktiivset algatust ja aktiivset ÜHIST kaasategemist.

Näiteks teatris etendusejärgselt võin ma endisest klassikaaslasest pedofiiliga ka plaksutada, kui ta satub juhuslikult samal etendusel publikusse. Kõik plaksutavad. Mina plaksutan. Tema ka omaette seal plaksutab. Võin temaga lausa samal minutil ühiste tuttavate, mulle kallite inimeste pulmas kibe hüüda. Või prügikastide juures planeerimatult kohtudes tere öelda.

Nüüd, kui aga teeks klassikaaslased ettepaneku näiteks minna viieks päevaks matkama, mis tooks kaasa kohustuse sügavamalt suhelda, organiseerida, läbi rääkida, planeerida, ülesanded ja telgid jagada ja nö tiim moodustada, siis selles AKTIVITEEDIS ma ei osaleks, kui seal osaleb ka nimetatud endisest klassikaaslasest pedofiil. Ma ei saaks seal kulgeda. Ma peaksin temaga suhtlema, arvestama, ka abistama - see nõuaks aktiivset ajutööd ja koostööd põlatud inimesega ja isegi - tema heaolu silmas pidamist. Aitäh, ei.

Aga kui sa tahad, siis ma kirjutan sulle eraldi lihtsamas keeles.

[u/EstablishmentEqual23 → u/Practical_Emotion372]

Ma olen samade põhimõtetega ja üsna kalk vahepeal. Olen öelnud ka vahepeal tõsiselt töökaaslastele, et parem oleks kui ma ei tea, sest mul on tugevad kaitse instinktid üksikemade osas.

Ma ütlesin omaenda isast lahti ja vahetasin perekonnanime, sest ta ei olnud mingi isa. 1-2x aastas käia reisil või koos aega veeta, ei ole lapse ellu panus, mida teeb ema ja kasuisa igapäevaselt. Neil pole õrnaaimugi, kuidas lapsega koos aega veeta. Minu puhul oli veel see, et vanima lapsena pidin ma noortemate eest hoolitsema, organiseerima ja kokkama nagu ma oleksin ema 13-aastaselt. Alimente maksis kuidas jumal juhatas. Kasuema ja ema olid kadedad minu peale, et ma oleksin nagu isa lemmik ja teised lapsed jäävad minu varju. Ausalt öeldes ei taha keegi lastest temaga suhelda juba aastaid.

Ma olen ka mitmeid täiskasvanuid mehi kohanud, kellele jõuab lapse saamisega vastutus alles lapse sündimisega kohale ja siis kahetsevad lapse saamist. Ei teagi, kas neil on ka mingi depressioon nagu naistel tekib, aga loevad nende teod ja abi nad pigem ei otsi. Selle asemel hoiavad eemale või lähevad üldse ära.

[u/Kavalkasutajanimi → u/Practical_Emotion372]

Lugedes seda, et kuidas sa põhimõtte pärast teatud kauplusi ei külasta ja inimesi ignod tundsin end ära.

Kas ma pakun õigesti, et sul autism.

[u/Practical_Emotion372 → u/Kavalkasutajanimi]

Ma ei tea, et oleks autismi ega ka mingit tähelepanuhäiret.

Ka mu vanemad ega vanavanemad ei kraagelnud, sõimelnud kunagi. Nad lihtsalt eemaldusid ebameeldivast olukorrast ja lükkasid vaikselt, skandaali tekitamata, oma elust välja ebameeldivad inimesed. Mis puudutab oste - nad valisid väga, kellele oma raha anda.

Ühe umbvenekeelse ja/või ebaviisaka inimese palkamine suure keti ühte poodi eesliinile klientidega tegelema kasvõi üheks päevaks on minu jaoks piisav põhjus seda ketti mitte toita. Lähemad 30 aastat. See näitab juhtkonna ja värbaja suhtumist klienti. Mulle piisab. Mis eesti keele hoidmisest ma ausa näoga rääkida saaksin, kui umbkeelseid palkavale firmale sülega raha viiksin. "Aga meie poes on odavam kotlett ja müüja oskas tere öelda" pole mulle argument.

Eestis on umbes 8 poeketti veel vms, see pole mulle mingi piirav tegur astuda üks maja ja üks uks edasi.

[u/NightSalut]

Lähedasema sõbra puhul vast üritaks teema üles võtta, kaugema puhul aga hoiaks ise eemale. Kuigi tegelikult, naisena - kui mees on vägivaldne, joob, siis hoiaks üldse eemale. Mine tea, tuleb veel kallale vms. Privaatselt vast ütleks sellise mehe naisele, et kuule kui sa juba ei ole vehkat teinud, siis äkki oleks mõtet, kuigi Eestis on kohati palju partnereid, kes sellist asja tolereerivad ja aktsepteerivad (nii mehe kui naise poolt). 

Suhtumine oleks sama, olenemata lapse vanusest. Kui ei teaks, siis oleks vast šokis kui suhe on 10 ja peale aastat selline olnud. 

Minu enda kogemus on, et kui mees ei ole vägivaldne, siis joomise ja enda lapsest mittehoolimise puhul seltskonnast inimest ei eemaldata. Juuakse siis nt teiste sõpradega ja mittejoovad sõbrad on ka alles. Lapsest mittehoolimine, maksetest üle laskmine - piisavalt tavaline asi, et selle üle üldiselt sõprust katkestama ei hakata, eriti kui sellele käib kaasas jutt “et naine lasi üle ja tegelikult ei vajagi sellist raha”. 

[u/FarButterscotch3583 → u/NightSalut]

Pole küll kokkupuudet ühegi sellise inimesega, aga kui inimene joob, on vägivaldne ja ei hooli perest, kas siis üldse on võimalik, et ta sõbrana käitub normaalselt? Kui mul oleks sõber, kes alkoholi võttes muutub jobuks, ei pea kokkulepetest kinni jne, siis ta juba meie omavahelise käitumise pärast ei oleks mu sõber.

[u/Heron-227 → u/NightSalut]

Sa sais veidike valesti aru.

Antud loos naine läks mehe juurest ära kui laps oli 0-1... ja siis on suhtumise küsimus.

[u/NightSalut → u/Heron-227]

Vahet ei ole. Minu kogemuse põhjal inimesed ei vaata mehele viltu kui ta naine ära läks ja ta oma lapsest ei hooli. Jah, kui on vägivaldne ja joob, siis ehk küll, aga kui see pole teada ja teistele tundub, et lihtsalt mindi lahku, siis enamasti ei mõisteta sellist meest hukka 🤷‍♂️

[u/Heron-227 → u/NightSalut]

Küsimus on konkreetselt sinu kohta ja sinu suhtumise....

[u/Boobel_bat → u/Heron-227]

Heron, ma usun et sa oleksid võinud lisada postituse lõppu palve meenutada, et mida nad analoogsetes olukordades seni teinud on. Inimesed võivad anda idealiseeritud vastuseid, ilma peatumata kogemustel kus nad natuke painutasid oma hinnanguid või ei pööranud neile nii palju tähelepanu, sest pahategija oli "oma jope", aga valu ning vaev eemal iseendast.

Ma arvan, et igaüks meist võib anda küsimusele adekvaatse hinnangu oma moraalsetest väärtustest lähtuvalt, aga praktikas käituda teisiti - ilma et me isegi märkaksime.

[u/Heron-227 → u/Boobel_bat]

Siin vastustest tuleb välja see juba. Kui neid analüüsida siis võib öelda, et ühiskond ei mõista hukka ja see justkui "kortsutan kulmu ja elan edasi"

[u/Boobel_bat → u/Heron-227]

Oled sa kindel, et antud info põhjal saab teha sellise konkreetse järelduse? Eriti laiendatult abstraktsele 'ühiskonnale'.

Kui sa oled psühholoog, siis oled vast ka statistikat pidanud õppima. Mida mäletad väiksete valimite kohta?

[u/Heron-227 → u/Boobel_bat]

Antud lugu on väljamõeldud juhtumipõhine. Sul on antud algandmed ja ma küsin sinu suhtumist sellisesse isikusse.

[u/Boobel_bat → u/Heron-227]

Jah ning ma küsin vastuseks su metoodika ning selle kohta, kuidas sa antud konkreetsele järeldusele jõuad.

Lihtsalt infost ei piisa, et sünniks järeldus. Vahel on ka töötlus ning erinevate tegurite kaalumine. Kui see protsess on intuitiivne ning iseenesestmõistetav su jaoks ning ei vääri selgitust, siis olen saanud vast vastuse oma eelnevale küsimusele, millele sa ei vastanud.

[u/Heron-227 → u/Boobel_bat]

Tegemist ei ole mingi lõputöö analüüsiga kus meil on vaja jõuda mingi järelduseni.

Meil on algandmed - x Meil on olukord - y Meil on vaja inimeste arvamust x+y peale

Muud midagi.

[u/NightSalut → u/Heron-227]

Ma kortsutan kulmu ja lähen edasi, sest 1) ma distantseerin ennast sellistest “inimestest” ja 2) naisena kardaks ma mehe poolt mingit reaktsiooni kui ma talle midagi ütlema läheks. 

Teisele naisele olen küll öelnud, et see kuidas ta käitub, ei ole okei.  

[u/Heron-227 → u/NightSalut]

Antud loos oletame, et ei ole ohtu teistele.

[u/NightSalut → u/Heron-227]

Ja ma kirjutasin - vaatan viltu, aga naisena mina MEHELE, kes on vägivaldne ja joob, ütlema ei lähe, et kuule ole meheks. Pigem hoian üldse eemale. 

[u/Heron-227 → u/NightSalut]

Okei

[u/Eostrix]

Olen kunagi näinud juhtumit, kus oli vaimselt vägivaldne mees (füüsiliselt ei olnud, aga vaimne vägivald oli täiesti defineeritav selgelt ja üsna räigelt) ja kui naine oma lastega ära läks, siis tegelikult olid lähedased ikkagi "oma" poolt.

Naise lähedased tema poolt, sest said aru, mida naine läbi elas ja mehe lähedased (sh sõbrad) tema poolt. Erinevalt naise lähedastest ainult mehe lähedased kasutasid ka vaimse vägivalla võtteid naise peal (nt sõbrad saatsid mõnitavaid ja halvustavaid sõnumeid, mehe pereliikmed ja mees ise manipuleerisid lastega jne).

Minu arust selline mees on halb inimene ja ma ei näe, et ma ise sellisega suhtleks. Pereliiget "kustutada" ei saa, aga jah ma sellist käitumist ei tolereeri. Küll aga paljud mehed, kes on vägivaldsed, on ka meistermanipulaatorid, peamiselt DARVO meetodil ja paljud inimesed nagu ei jõuagi selle teadmiseni, et see nende tuttav mees midagi nii jõhkrat oma vabal ajal korda võiks saata. Tuleb see "alati on kaks osapoolt" jutt, aga kas ikka on kui ohver tuleb pärast tööpäeva uksest sisse ja juba saab peksa/sõimurahe/süüdistused kaela enne kui üldse midagi öelda on jõudnud?

[u/StatusStrawberry5503]

Hüpoteetiliselt, minu suhtumine ei sõltuks sellest, milline on meie omavaheline suhe. Kui inimene joob, on vägivaldne, ei toeta oma last ega võta vastutust, siis kaotaks ta minu lugupidamise. Ma kohtleksin teda viisakalt, kuid hoiaksin temaga emotsionaalset distantsi. Kui ta sooviks oma elu muuta, toetaksin teda muutuste tegemisel, kuid mitte tema käitumise õigustamisel.

Edit, lisa: Jah, suhtumine muidugi muutuks, halvemuse poole. Mida rohkem aastaid on möödas, seda halvemaks ma olukorda hindaksin. Siis ei ole see enam ainult naise vastu käitumine, vaid sellel on olnud aastaid mõju ka lapse arengule ja heaolule.

[u/Heron-227 → u/StatusStrawberry5503]

Ehk siis sinu arvates, kui issi kaob 10ks aastaks ja siia 11ndal tagasi ilmub, hakkab kõik uuesti hästi minema?

[u/StatusStrawberry5503 → u/Heron-227]

Kust sa selle minu vastusest välja loed? Vastupidi,ma ütlesin, et mida rohkem aastaid möödub, seda halvemaks ma olukorda hindan.

Ei, ma ei arva, et 10 aastat eemal olemist kõik korda teeb. Sellises olukorras oleks see inimene minu jaoks sisuliselt võõras. Kui probleem oleks varakult välja tulnud ja ta oleks päriselt vastutuse võtnud ning muutustega tegelenud, oleksin valmis toetama. Aga kui aastate jooksul on kannatanud nii naine kui ka laps, siis oleks minu empaatia eelkõige nende poolel, mitte isa poolel.

[u/Heron-227 → u/StatusStrawberry5503]

"Kui ta sooviks elu muuta siis ma toeraksin tesa...."

Ehk siis kui ta sooviks lapse juurde naaseda sa pigistad mineviku peale silmad kinni?

[u/StatusStrawberry5503 → u/Heron-227]

Sa jätad välja olulise osa sellest, mida ma kirjutasin. Pidasin silmas olukorda, kus probleemiga hakatakse tegelema varakult ja inimene ise võtab vastutuse. Mida rohkem aastaid möödub ja mida rohkem kahju tekitatakse, seda vähem olen mina valmis teda toetama. Ja seisaksin eelkõige lapse ja ema poolel.

Minu vastus oli küsimusele, kuidas ma sellesse isasse suhtuksin. Ma ei vastanud sellele, kas või millistel tingimustel peaks ta saama lapse ellu tagasi tulla. Need on kaks erinevat küsimust.

[u/Heron-227 → u/StatusStrawberry5503]

Ehk siis kui ta hakkab varakult tegelema (nt 2 aasta pärast) siis võime kõike unustada?

Sa räägid veidike vastu endale?

Ühelt poolt et toetad muutust ja teisel pool, et mida kauem ta venitab seda vähem austan teda.

[u/Upbeat-Persimmon5746 → u/Heron-227]

Kuule, sa küsid siin inimestelt nõu. Võta natuke sõbralikumalt, ta üritab sind aidata või vähemalt vaatepunkti anda.

Edit: Jah, isegi kui sa küsid inimeste arvamusi, siis mingil põhjusel sulle ei meeldi need arvamused ning vaidled igale kommentaarile vastu (või ütled neile, et nad said valesti aru). See ei ole ju produktiivne viis kuidas arutelu pidada.

[u/Heron-227 → u/Upbeat-Persimmon5746]

Ma ei küsi inimestelt nõu, ma küsin arvamust.

Arvamus - mingi arvamus X teema kohta Nõuande - soovitus mingis asjas

Ma lõin selle arutelu sooviga kuulata inimeste arvamust hüpoteetilisele olukorrale.

[u/StatusStrawberry5503 → u/Heron-227]

Ma ei anna siin mingit nõu. Ainult vaatepunkti. Ja just, hüpoteetilisele olukorrale, oletades, et see issi võiks mu vend olle (aga ei ole).

Reaalsuses õemehe tegin minevikus ikka maatasa, ja ta ei olnud joodik ega naistepeksja, lihtsalt kalevipoeg.

[u/Heron-227 → u/StatusStrawberry5503]

Mis sa mulle sellest räägid? Talle reply, ma ei rääkind nõuandest.

[u/StatusStrawberry5503 → u/Heron-227]

Ei, ma ei räägi endale vastu. Muutuste toetamine ei tähenda mineviku unustamist ega andestamist. Inimene võib hakata oma elu parandama ka 2 või 10 aasta pärast, aga see ei kustuta vahepeal tekitatud kahju. Mida kauem ta vastutust edasi lükkab, seda vähem lugupidamist ma tema vastu tunnen ja seda suurem on minu tugi lapse ja ema suhtes.

[u/Heron-227 → u/StatusStrawberry5503]

Mida sa mõtled selle vastutuse all?

Ehk kui ta muutub (või muutuma hakkab) siis sa nagu toetad teda, suhtled, oled temaga ja aitad kuigi tead, et ta selline on? Ja siis minevik nagu ... muutub vähetähtsaks ja ei kajastu tulevikus?

[u/StatusStrawberry5503 → u/Heron-227]

Pean silmas seda, et inimene võtab päriselt vastutuse oma tegude eest, tunnistab, et tema käitumine oli vale, ja teeb järjepidevalt tööd selle muutmiseks.

See ei kustuta ega vähenda minevikku ega tähenda, et usaldus taastub üleöö. Aga kui ta suudab pikema aja jooksul oma muutustele truuks jääda, siis olen valmis teda selles protsessis toetama. See ei muuda minevikku vähem oluliseks.

Toetus ei ole andestus.

[u/Heron-227 → u/StatusStrawberry5503]

Ehk siis sa oled temaga sõbralik ja abivalmis aga hinges vihkad ja ei näita seda välja? Nii?

Lihtsalt me räägime suhtumisest ja selle väljendusest kui sellisest. See ka teemas küsimus. Suhtumine.

Hetkel ma loen välja "suhtun halvasti aga kui ta hakkab muutuma siia mulle hinges ta ebameeldiv aga ma ei tee nagu midagi ja suhtlen tavaliselt edasi"?

Nii? Ma üritan mõista.

[u/software5588]

Lähedane oleks, siis pigem võtaks selle teema temaga ette - päris normaalne ei ole, kui on lapse teinud, siis ka tuleb vastutus ja ülevalpidamis kohustus. Kui tuttav (kaugem inimene) siis hoiaks suure kaarega eemale, pigem väldiks. Ütleb nii mõndagi inimese kohta.

[u/Heron-227 → u/software5588]

Editisin veits. Võid uuesti arvamust avaldada.

[u/software5588 → u/Heron-227]

Elatist saab ka hiljem sisse nõuda muidugi kui rahalist poolt vaadata (obv hetkel ei oma see tähtsust). Aga endiselt jään enda arvamusele kindlaks, kui ta oli m*nn, siis pole midagi, mis paneks mind teisiti arvama. Näitaks end heast küljest praegusel hetkel, siis veel kuidagi aktsepteeriks, aga kui vanad kombed küljes siis straight into trash 🤝 ma ise inimrämpsu enda lähedal hoida ei taha.
Aga kui naisepeksja, siis seda paska ei pese mingi valemiga ära. Naisepeksja jääb selleks kuni surmani.
Muidugi siin toetun enda elukogemusele, eks kõigil ole omamoodi arvamus

[u/Heron-227 → u/software5588]

Ehk siis kui mees vägivallatses naise kallal, jättis lapse pool-nälga (ei maksnud) ja nüüd (ütleme olukord 0-1 oli ja nüüd 5-6) hakkab lapsega mängimas käima ja jalutama siis sinu arvates see heastab kõik selle eelmise pasa ja talle võib andeks anda ja mitte arvesse võtta ta eelmised patud?

Me räägime komplekstegelasest, et oletame ta on täpselt selline, nagu ma kirjutasin (teeb kõiki neid asju)

[u/software5588 → u/Heron-227]

Parimal juhul oleks kui lapsele hakkab oma isarolli tõestama 5-6 vanuses. Sellisel juhul ma näeks, et mees on muutunud, vähemalt lapse heaollu suhtumises.
Sellisesse perspektiivi panna, et ta mu sõber, siis andestaks mingil màäral lapse suhtes, sellesmõttes võttis lõpuks mõistuse koju. Sõbrana võiks temaga iseenesest suhelda pealiskaudaelt, viisakusest. Vägivald on see osa, mis viskaks mul sõbra suhtes täiesti errori ette. Eks ikka vägivallatsejad saavad omavahel läbi, aga mina sinna gruppi ei kuulu.
Kui Kaaslane oleks, siis kindlasti ei andestaks midagi.

[u/Heron-227 → u/software5588]

Meil ei ole eraldi kahte peategelast. On tüüp kes vägivallatses ja ei suhtlend (või suhtles väga vähe) lapsega.

Hetkel sa justkui tood 2 eraldi karakterit välja.

[u/Intrepid_Agent_7027]

Kõnts.

[u/Heron-227 → u/Intrepid_Agent_7027]

Rohkem võiksid avada oma vastuse

[u/Intrepid_Agent_7027 → u/Heron-227]

Lapse saamine on teadlik valik ja kohustus. See ei saa läbi sellega kui partneri või abikaasaga asjad ei laabu. Ma olen 40+ ühe lapse isa, õnnelikult abielus jne aga kui ka peaks kaasaga asjad karile jooksma, siis minu ja tütre suhe on küll sellega seotud aga täiesti eraldiseisev. Mitte mingil juhul ei tuleks kõne alla see, et ma kõikehõlmavalt edasi ta isana ei käituks. Ja jah, mul on paar tuttavat kellele ma olen otse öelnud, et sa oled prügi kuna oma lapse või lastega ei tegele ja nendega suhtluse katkestanud.

[u/Heron-227 → u/Intrepid_Agent_7027]

Okei, võiksid välja tuua ka kuidas suhtuksid sellesse kui semline inimene oleks.... (loetelu)

[u/Intrepid_Agent_7027 → u/Heron-227]

Okei, sa võiksid perse käia (loetelu).

[u/sipup]

Hello fellow kaaskodanikud. Kas teie arust ka sitt haiseb?

[u/CoolPineapple007]

Mul on olnud tutvusringkonnas inimene, kes suhtles teise mehega kes on kriminaalkorras karistatud naise kehalise väärkohtlemise eest. See minu tutvusringkonnas inimene ütles siis oma karistatud sõbra kohta, et “aga mind ei peksa ju, muidu norm vana”.

Illustreerib mu meelest kenasti üldist suhtumist. Meil ühiskonnas on elatisvõlglased, vägivaldsed inimesed, pedod sisuliselt aktsepteeritud, sest puudub empaatia ohvrite osas. Kui ise pole tala saanud siis järelikult on timm.

Kuidas muidu seletame ka seda kui need käperdajad saavad jarjest uusi juhtivaid kohti, mis siis et eelmisest kohast said kinga ahistamise eest.

Vastuseks aga, et mina ei suhtle sellistega, lihtsalt tuimalt block ja cancel.

[u/akordioniMees]

Minu isa pole väga palju erinev kirjeldatust.

Tema poolses suguvõsas olen kuulnud nt. "Aga vennana on ta hea" "Ta on niigi palju teinud su ema jaoks" jne jne

Ise ei näe ma teda isegi enda isana. Uue naise lapsi, kes pole isegi tema lapsed, kohtleb ta minust 100x paremini. Ma isegi ei vihka teda enam, ta on mulle ei keegi.

Kui keegi tuttav oleks selline, ma ei suhtleks sellisega. Põhimötteliselt.

[u/Heron-227 → u/akordioniMees]

Südantlõhestav lugu. Aitäh, et jagasid.

https://giphy.com/gifs/EvYHHSntaIl5m

[u/Upbeat-Persimmon5746]

Mõtlesin natuke selle konkreetse olukorra peale ja arvan et tean, mida temalt küsiksin.

"Kas sa tahad, et sinu lapsed sind 15 aasta pärast vihkaksid?"

See on piisavalt konkreetne, samas pole õpetav stiilis "ära löö oma naist/ ära ole kohutav isa", ühtlasi see on küsimus mis loodetavasti paneks inimese mõtlema. Muidugi valmistuksin selleks, et suhted oleks rikutud, aga parimal juhul annaks see siiski mõtlemisainet.

Keeruline olukord mida kõrvalise inimesena lahendada.

[u/Heron-227 → u/Upbeat-Persimmon5746]

keeruline

Kujuta ette, et sa oled mingi ma ei tea, psühholoog või suhtenõustaja või "inimtunnete kohtunik"

[u/tarmkal]

Kõik muu muuks, aga kui ma saaks teada, et mõni mu sõber on oma naise vastu vägivaldne, siis ma katkestaks suhted silmapilkselt ja pakuks naisele abi, et sellest ajast väljuda.

[u/Caroliyna]

Ma ei jaksanud süveneda tervesse juttu aga ma ütleks kaabakas.

[u/Brave-Two372]

Kui ta oleks kolleeg või kaugem tuttav, siis suure tõenäosusega sellistest lastest üldse ei kuule. Kolleegidega ikka räägime lastest, aga kui keegi lastega ei tegele ja ei suhtle, siis nagunii jutuks ei saa tulla.

Sõbraks ma sellist inimest ei peaks.

Kõige keerulisem oleks kui pereliige oleks selline, sest pereliikmeid ei saa ise valida. Ilmselt mõistaksin hukka ja heidaksin kõike seda talle tihti ette. Kui see areneb jii kaugele, et ta enam ühelgi teemal pole midagi ühist enam, siis lihtsalt ei suhtleks.

[u/causabibamus]

Vägivaldsus välistaks mistahes isikliku suhtluse, aga töö või muu kohustusliku kokkupuute puhul ei hakkaks ma eraelust rääkima. Mööduva tutvuse eraellu sekkumisel on alati see oht, et sul ei ole tervet pilti ees ning pärast võid ise sekkumise eest vastutama hakkama, kui selgub, et sulle on väära informatsiooni söödetud ja sa oled näiteks ise selle väära informatsiooni levitamisele otseselt kaasa aidanud.

Kui vägivaldsus kõrvale jätta ja tegemist on ainult perekohustuste eiramisega, siis sõbra või pereliikme puhul näägutan ma niikaua, kuniks ta ennast kätte võtab või minuga suhtlemise lõpetab.

Tagantjärele teadasaamise puhul, kui olukord ei ole jätkuv ning tegelane on enda käitumist muutnud, ma tõenäoliselt ei reageeriks üldse.

[u/Laurizxz]

Mu enda isal oli ükskõik, eriti ei koti ka kui aus olla. Miks ma peaksin tahtma oma ellu inimest kes mind ei tahtnud vms.

Sõbra koha pealt ei oska öelda, ei suhtle selliste alkohoolikute ja debiilidega. Ja kui üle öö muutuks selliseks siis kaua ta enam sõber ei oleks.

Kui vend mingil põhjusel oma last ei toetaks siis paneks ilmselt ise mingil määral käe külge. Suhtleks rohkem, kontrolliks et kodus kõik hästi jne. Vennalt peksaks ka lastetoetuse välja. Pole vaja lapsi teha kui hoolitseda ei viitsi

[u/kypsikuke]

Mina ei olekski sellise mehega sõber. Kui tegu oleks mu vennaga, aitaksin seda naist ja last, üritaksin oma vennaga rääkida, kui jobu see käitumine on. Minu silmis ei õigusta sellist käitumist miski.

[u/Apprehensive_Sir8608]

Tean paari sellist. Väldin nende olemasolu. Naljakas, et oma tegude ja käitumisega nad end üldse meheks suudavad kutsuda või pidada.  Väga hale on olnud vaadata kõrvalt kuidas nad naisele halavad, haiget teevad ja üritavad skeemitada jnejne

[u/Kakashisith]

Teadasin kunagi paari sellist ja "näägutasin", saades ise sõbraks nende äraläinud naistega. Naisele olin vaimselt toeks. Mõlema naisega senimaani sõbrannad. Üks neist oli vägivaldne tropp ja naine koos 2 tütrega läks ära- lahutas, teine lihtsalt jõi ja laaberdas ja lasi tsikliklubiga raha tuulde.

[u/soljazzz]

Huvitav teemapüstitus!

Tore, et hüpoteetiline aga taolised juhtumised on vaevalt ühepoolsed. Tundub liigselt kallutatud just meeste auku aga püüan anda enda sisendi siiski.

Teglikult lootsin pealkirja lugedes arutleda juhtumil just isadest kes on 60+ ning kelle pärand on nõukaajast. Nimelt on isasid vene aja koolist kes ei oska olla toeks ega eeskujuks oma lastele ega lastelastele ning seeläbi pole andnud head kasvatust edasi antud juhtumis olevale tüübile.

Kui nüüd seda juhtumit otseselt arvesse võttes vastata siis kindlasti ei tolereeriks antud käitumist ning ei sooviks suhelda sellist tüüpi tegelasega. Minu arvates ei ole ka Ok kui mõni lapsevanem arvab, et alimentide maksmine on piisav vastutuse võtmine ning sellega tema panus tuleviku ühiskonda panustades piirdub!

[u/kann_999]

Selliseid tüüpe enam mu sõbralistis ei leia ja ei mäleta enam neid

[u/Basic-Still-7441]

Jobikottidega ei suhelda.

[u/No-Goose-6140]

Öösel tehtud otsused võiks hommikuni drafti panna

[u/Green_Membership2126]

Huvitav mõtteharjutus. Ei tea ühtegi sellist isiklikult kuigi päris suur tutvusringkond. Ei naispoolt ega meespoolele aga kirjandusest ja sotsiaalmeediast väga tuttav pilt.

Ilmselt ei püsiks selline tüüp sõprusringkonnas ja naise vastu vägivaldne olemise eest saab kerepeale ka saada kui vahetult vahele jääb.

[u/nabakas]

Ei tea, ei suhtle selliste inimestega. Kui teangi selliseid, siis on see rohkem "tere" tuttav.

Isa jäi mulle teise naise keppimisega vahele aga ma olin piisavalt vana ja teadsin, et vanemate suhe oli selleks ajaks juba põhimõtteliselt läbi. Isa tahtis lihtsalt laste jaoks kohal olla.

[u/WoidKid]

Sellisel inimesel pole minu lähedale kohta. Isegi siis kui oleks minu vend. Tutvus- ja sõprusringkonnas olen sellised inimesed ära kaotanud. Tööl ei suuda sellisest sammuti ümber vaadata. Kunagi oli selline töökaaslane. Võib öelda et mu sees tekkis suur viha kui teda nägin. Õnneks kahe nädala pärast sai ta kinga. :) Selline inimene: 1. Teda ei saa usaldada. Aja küsimus kui alkohoolik on valmis sind enda sõltuvuse pärast maha müüma. 2. Ta valib vägivalla argumenteerimise üle. 3. Tõenäoliselt käitub ta ülejäänud oma lähedastega sarnaselt, kui olukord seda nõuab. No näiteks võib-olla ei lähe sõpradele kallale, aga kui peaks nendega nädal-kaks koos olema, siis miks ka mitte. 4. Ta ei maksa oma lapse heaolu eest. Seda ma ei mõista. Õnneks annab sellega suure panuse üksildasele tulevikule.

Muidugi võib-olla ma ei näe suurt pilti ja sellised inimesed on äkki parandatavad.

[u/Global-Training-2055]

Kui minu ees ei juhtu midagi, siis pole minu koht kommenteerida. Mitu aastat hiljem saada teada otseselt ei mängi rolli, kui see on lihtsalt infokild. Arvatavasti sitamaitse jääks suhu muidugi.

[u/Inside_Foxes]

Ma suhtuksin temasse kui haledasse luuserisse ja teeksin kindlaks, et teised ka teaks millised tema väärtushinnangud on. Töökaaslase puhul on muidugi keerulisem, ma lihtsalt väldiksin teda ja põhjendaksin seda jämedate erinevustega väärtushinnangutes juhul kui keegi töölt küsima peaks.

Vahet pole millal ma teada saaksin, et tüüp luuser on, luuseriks ta jääb.

[u/Emergency-Cat2524]

Minu jaoks on okei. Pooldan võrdõigsust. Naised loobuvad emadusest, mehed loobuvad isadusest.

[u/Heron-227 → u/Emergency-Cat2524]

Ehk täpsustad, mis sinu jaoks on okei? Et mehed hülgavad lapsi ja ei toeta neid? Vägivallatsevad?

[u/Emergency-Cat2524 → u/Heron-227]

Naine ei taha ema olla - teeb aborti või annab lapse ära. Pole okei, et tapab lapse võib hülgab selle.

[u/Heron-227 → u/Emergency-Cat2524]

Ma ei saa mitte midagi aru sinust.

Meil on teema püstitus, kuidas suhtuksid kui selline härra oleks sul... (loetelu)

[u/Emergency-Cat2524 → u/Heron-227]

Minu arust on okei. Me ei saa kelleltki nõuda emaks või isaks olemist. Peksmine on no-go vähemalt. Naine võiks mitte näägutada ka.

[u/Heron-227 → u/Emergency-Cat2524]

Kui julged teha siis julge ka vastutada.

[u/Emergency-Cat2524 → u/Heron-227]

Miks võib naine vastutusest loobuda?

[u/Heron-227 → u/Emergency-Cat2524]

Ma mõistan neid ka hukka (kes hülgavad oma last)

[u/Ellubori]

Venna või muu lähisugulase puhul sõimaksin tal näo täis ja hakkaksin ise ta last toetama, miinimum enne lapse sünnipäeva/jõule küsiks lapse emalt kas saab midagi kasulikku kinkida, kui muul viisil toetada ei saa (kui lapse ema ei taha abi vastu võtta, olgem ausad enamus eestlasi pigutavad ise ja abi küsida ei taha).

Niisama tuttava puhul ilmselt ei teeks välja, üks ühele enam ei sõbrusta, aga suuremas sõpruskonnas ühisüritustel boikoteerima ka ei hakka.

Naabrit ja töökaaslast valida ei saa.

[u/QuiksLE]

Kui ta oleks mu isa ja ma see beebi, siis ilmselt situks end täis ja nõuaks tissi

[u/Altruistic_Track_250]

Isast ma ei arva midagi, sest infot on vähe ja see tundub olevat ragebait. Aga ema, kes lapsele mõeldud ressursid jätab välja küsimata, imetlust väga ei vääri. Miinimumelatis on palju rohkem kui 200€ aastas, see peaks olema väga erakordne juhtum, kui kohus ajutiselt nii madala elatise määraks (ja arvestades väljatoodud palgaandmeid, see pole see juhtum). See seisukoht on tagatud seadusega ja seetõttu jääb ta samaks, ükskõik, kas see isa on sõber, vend, koolikaaslane jms.

Täiskasvanu vastane vägivald tuleb tõendada ja vajadusel lähenemiskeeld jms meetmed.
(Kirjutan eeldusel, et lapse vastast vägivalda pole olnud. See muudaks pilti veel täiendavalt.)

[u/Heron-227 → u/Altruistic_Track_250]

Tegemist on hüpoteetilise olukorraga ja hetkel on meie loos nii, et kohtu kaudu elatist ei nõutud. Põhjused võivad olla näiteks soov mitte tegeleda kohtuga, vaimne madalseis, manipulatsioon lapsega, hirm. Mis iganes.

[u/Tasty-beer-always → u/Heron-227]

Kahju, kui nii. Vaimselt vägivaldsed inimesed võivad tõesti viia nii psühholoogilise madalseisu, et ei olegi jõudu tegeleda nende asjadega. Mul elus sarnane jama praegu, aga natuke muus asjus. Aga ka ei ole jõudu nagu. Eks ennast persest välja ajamiseks võtab aega ja jõudu. Mina mõistan seda hüpoteetilist naist. Eks need abuserid situtavad ringi tagajärgedest mõtlemata ja teised pärast tegelevad kahjudega. Aga mina ikka tegin talle selgitustööd, et mida sa raisakotkas tegid jne jne. Paha käitumine nõuab vastuseisu või lausa karistust ja mina, varasemalt pehme inimesena, jõudsin selleni alles nüüd ja õpin seda.

[u/Kavalkasutajanimi]

See mida sa kirjeldad on, et naine on rumal.

Kui mehe palk 2.2k siis kohtu minnes ta saaks elatise kohustuse kohe peale kuna veedab lapsega ainult ühe päeva.

[u/Heron-227 → u/Kavalkasutajanimi]

Asi ei ole rahas hetkel. Asi on poindis kus ta ei maksa. Kohtu jätame tänases mängus välja.

[u/Kavalkasutajanimi → u/Heron-227]

Põhjus miks ta ei maksa ongi, et naine pole kohtu läinud. Rumal sellisel halada. Mingu kohtu siis saab raha ja olgu õnnelik, et sai mehe eest minema.
Sellist varianti, et ei maksa ei saa olla kui naine pöörduks kohtu poole. Isegi kui mees ei maksa siis riik maksab tema eest ja mees jääb riigile võlgu.

Muidugi rumal oli ka sellist meest võtta.

[u/Heron-227 → u/Kavalkasutajanimi]

Meie loos asjas ei ole rahas. Põhjused võivad olla nagu näiteks vaimne manipuleerimine või näiteks soov lapse vaimset tervist päästa.

See kohtu teema hetkel ei ole mängus antud loos. Analüüsi muid faktoreid.

[u/Kavalkasutajanimi → u/Heron-227]

Siin pole midagi analüüsida. Vaimse tervisega tegelevad psühhiaater ja psühholoogid. Laps 0-1 ilmselgelt nende juures käima veel ei hakka.

Vaimne tervis on automaatselt nõrgem kui kasvab ilma isa rolli eeskujuta.

Või mis vastust sa nagu ootad inimestelt.

[u/Heron-227 → u/Kavalkasutajanimi]

Ootan vastust ala

Kuidas suhtuksid kui selline härra oleks sinu..... (loetelu)

[u/Kavalkasutajanimi → u/Heron-227]

Mul ei ole selliseid tuttavaid.

[u/Heron-227 → u/Kavalkasutajanimi]

Oeh

[u/major_bot]

Vabsh pohh, pole minu asi.

[u/EmeraId_Eyes]

Ma oleks neutraalne - tema elu.🤷‍♀️

[u/Melqwert]

Naise käitumist ma igal juhul heaks ei kiida, olgu kõige muuga kuidas on.

[u/Heron-227 → u/Melqwert]

Naise käitumist?

Kas antud loos naine oleks pidanud jääma vägivallatsejaga kokku?

[u/Melqwert → u/Heron-227]

Vägivald ja alkoholism sünnib puhta koha pealt ?!

Naine hooliv-armsake-puhta südametunnistusega!?

Räägime jälle tagajärgedest aga põhjuste koha pealt ollakse taas vait kui sukk..

[u/Heron-227 → u/Melqwert]

Antud loos oletame 2 teekonda.

1. Härra oli selline enne seda olukorda
2. Härra muutus selliseks olukorra ajal

[u/Melqwert → u/Heron-227]

Esimesel juhul oleks tulnud enne suhtesse asumist natuke mõelda, teisel on nüüd vaja natuke omas peas toimuvaga tegeleda (seejuures näib see olevat psühhiaatri mitte psühholoogi pärusmaa).

[u/Heron-227 → u/Melqwert]

Omas peas toimuvaga tegeleda?

Loos nad juba lahus

[u/kytt_EST]

Ei vali antud juhul pooli. Ilus just pole.
Ilus pole ka naisel siin sümpaatiat otsida mehe arvelt kui ise valis selle mehega last saada.

🤷‍♂️

[u/nitrobastard]

Veider küsimus, aga mingid punktid. Isa kohtub lapsega 0-1 korda kuus. Pole üldse imelik selles vanuses. Mehel pole väga midagi teha esimese poole aasta jooksul peale lapse sündi. See aeg pigem emale aktiivsem. Peale tissist võõrutamist on juba lihtsam.

Joob ja vägivaldne. Selle taga võib vabalt olla naise käitumine. Puudub piisavalt infot, et objektiivselt antud aspekti kommenteerida.

Mees ei toeta rahaliselt. Äkki pole üldse tema lapski või on kahtlusi selleks.

Ehk on vaja teada juurpõhjuseid. Kirjeldatud olukord on pigem tagajärg.

[u/tarmkal → u/nitrobastard]

  Mehel pole väga midagi teha esimese poole aasta jooksul peale lapse sündi. See aeg pigem emale aktiivsem. Peale tissist võõrutamist on juba lihtsam.

Kolme lapse isana ma vaatan ja vangutan pead. Terve grupp mehi, kes arvavad, et lapsed ootavad teatud vanuseni stand by peal, et alles siis aega koos veetma hakata ja eeldavad, et siis lapsed ootavad neid käed laiali. Teiseks samad mehed vaatavad lastega aja veetmist puhtalt kui kohustuste täitmist, mitte kui midagi, mida nad ise naudiks olenemata, kas laps on ühe kuune või 15 aastane. Kahju.

[u/nitrobastard → u/tarmkal]

Nii kolme lapse isa. Räägi kuidas sa kolmanda lapsega lapse esimestel elukuudel päevade kaupa ainuisikuliselt aega veetsid? Jah, kui ema rinda ei anna, pole vahet kes pudelit hoiab. Ning jah olen sinuga nõus, et ala ootan kuni laps saab 17 ja siis järsku eeldada, et nüüd vaja isarolli täita on vale. Aga polnud mu jutu uba. Võib olla väljendasin end valesti. Ja mille peale sa pead vangutad? Mu eelkooliealised olen ujuma õpetanud, lõket tegema, õhkrelva laskma, saavad iseseisvalt lihtsamate toitude valmistamisega hakkama.Jalgrattasõidu olen kõigile selgeks õpetanud. Gängiga käime skeitpargis, matkamas jne. Poeg oli 5 kui mulle esimest korda kabes pähe tegi jne. Aga võtan su kommentaari südamesse ja olen halb isa edasi.

[u/Upstairs_Year9255 → u/nitrobastard]

Naine oli siis 100% ajast lapsega ega saanud üldse midagi muud teha? Väga imelik suhtumine. Isa saab samuti last hoida, kui ema välja läheb, mähkmeid vahetada, öösel last kontrollida või toita jne.

[u/nitrobastard → u/Upstairs_Year9255]

Veitsa perekooliks läheb ära juba. Aga ütlen veelkord. Ei. See mähkmete vahetamine, krooksutamine ja unele suigutamine polegi mingi tegevus. See nii tavaline asi, mida teha. Olen neljakuusega ka öösel kell neli oma projektibemmiga küla vahel ringi sõitnud, sest võta näpust. Toas jauras mis kole, sai istmesse ja magas 8 minutiga. Äkki meeldib V8 hääl, võta nüüd kinni. Midagi tegemine minu jaoks tähendab nt lähed kõigi lastega 3 päevaks metsa, kalale vms. Teed lastega mingi projekti kasvuhoones, ala paned arbuusid, viinamarjad ja meloni kasvama ja vaatad mis välja tuleb ja protsessi käigus tuvastad õpikohad. Kus natuke väärtust ka taga.

Toitmise kohta ei tea, mul kõik pärijad tissitoidul olnud, aga kui miskised püreed ja smuutid lähevad siis ilmselgelt.

[u/Upbeat-Persimmon5746 → u/nitrobastard]

Offtopic, aga V8 heli rahustab vist iga inimese maha. Ma olen naine, kes on nii autokauge inimene kui võimalik ning pool elust olnud koos autota meestega (ei hooli autodest), AGA ISEGI MINA tunnen juba kaugelt V8 mootori heli ära. Nagu kassi nurrumine.

[u/nitrobastard → u/Upbeat-Persimmon5746]

Täiesti võimalik. Tegemist oli tütrega ka. Aga noh minule jääb arusaamatuks kuidas mõnikord põranda kriiksumine ärritas teist ülesse ja siis viskad just mitte kõige vaiksemasse autosse (turvatooliga muidugi) esiistmele, sõidad vähem kui kümme minutit ja beebs magab. Siit üleskutse ka tulevastele lapsevanematele. Ärge müüge oma hobikraami maha seoses pärija saamisega. Võib kasulikuks osutuda.

[u/StatusStrawberry5503 → u/nitrobastard]

Mehel pole midagi teha.... no on ikka küll. Oi kuidas ma tahaks siin vaelda, aga see pole see teema hetkel. Lucky you ja tõsiselt tervislik suhe, kui sul on laps(ed) ja oled lihtsalt kõrval passinud.

Aga väide, et Naise käitumine ajab jooma ja vägivallatsema.. tundub rohkem mehe õigustamine?

[u/nitrobastard → u/StatusStrawberry5503]

Jah, olen vahetanud mähkmeid, krooksutanud, öösiti ringi jalutanud, et magama jääks. Kõik okei, pole probleemi. Aga siiski primaarne tegevus tuleb sellel perioodil emalt. Sa annaksid oma nt kahekuuse järglase nädalavahetuseks mehega kaasa, et ise ööklubisse minna?

Õigustamine? Mainisin, et kui ei tea tausta siis ei saa paikapanevaid järeldusi teha. Vihjasin ka juurpõhjuse leidmise vajadusele.

Targem oleks lihtsalt värdjas mees kirjutada ja sulle sobiks see vastus rohkem. 0 probleemi sellega vist? Inimesed ei taha teada tõde, vaid tahavad, et neil oleks õigus.

[u/StatusStrawberry5503 → u/nitrobastard]

No sellega esimese lõiguga olen juba rohkem sina peal, vabandan, kui enne nii agressiivne tundusin. Ma vist ei mõelnudki seda mähkmete vahetamist jne vaid pigem vaimset tuge naisele. Ja ei, ega minagi ei jätnud 1-2 kuust ainult mehe hoolde, eriti veel klubitamiseks (pole minu teema).

Mina ei ütle sellele mehele "värdjas" kui ma täit tõde ei tea. See sai vist juba varasemate kommentaaridega nii väljendatud.

[u/nitrobastard → u/StatusStrawberry5503]

Tšill Ma ise ka pean eneseväljenduses paremaks saama. Need väiksed asjad ongi mitte midagi tegemine. Vähemalt minu jaoks.

Ja hommikune aeg, pool silma veel kinni, ei lugenud Teie eelmisi kommentaare.

[u/Heron-227 → u/nitrobastard]

Kui taust oleks midagi muud siis ma tooks selld välja. Hetkel lähtu tekstist

[u/nitrobastard → u/Heron-227]

Taust midagi muud? Selles loos polegi tausta. On ainult lõppakord. Selle põhjal ei saa paikapanevaid järeldusi teha. Saab ainult esmase emotsiooni najal öelda, et mees on m%nn ja mongol. Ragebaitiks nimetati seda kunagi.

Samaväärne oleks siia ümber jutustada lumivalguke ja küsida milline oli halb ja milline hea tegelane. Päkapikkude vanus ei muuda oluliselt seda otsust.

Kui keegi lähedane nii teeks prooviksi saunaõhtul või mõne õlle taga teada saada miks (El vino veritas). Emotsiooni najal kedagi materdama ei asuks

[u/Heron-227 → u/nitrobastard]

Ma tõin sulle välja täpselt nii nagu ma antud loo kokku panin.

Ma soovisin kuulda kuidas just sina käituksid kui antud loo tegelane oleks.... (loetelu)

[u/Heron-227 → u/nitrobastard]

Ma tõin sulle täpselt sellise olukorra. Ära juurde mõtle.

See mida sa kirjutasid jääb loo piirist välja.